Mutatsiooniline muutlikkus
Mosaiiksus ja kimäärsus
Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks.
Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest.
Niisiis, geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Postsügootse kimäärsuse näiteks on frimartinism. Mosaiiksed on aga teatud mõttes kõik loomad: sugunäärmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mõningane hulk polüploidseid.
Gonosoomset XX↔XY kimäärsust on kirjeldatud veisel, lambal, kitsel, seal ja hobusel. See tingib enamasti interseksuaalsuse ja sigimatuse. Koduloomadel on diagnoositud ja kirjeldatud palju erinevat tüüpi gonosoomseid mosaiikkarüotüüpe: XX/X0, X0/XX/XY, XXY/XY, XXY/XX, XXY/XX/XY, XXY/XY/X0, XXY/XY/XX/X0, XXXY/XXY, XYY/XY jt., millega kaasnevad mitmesugused arenguanomaaliad, interseksuaalsus, munandite või munasarjade alaareng ja muud sigimatust põhjustavad defektid. Nende tekkepõhjused pole enamasti selged. Gonosoomikimäärsuse ja mosaiiksuse uurimised võimaldavad selgitada loomade sigimishäirete põhjusi.
Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest.
Niisiis, geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Postsügootse kimäärsuse näiteks on frimartinism. Mosaiiksed on aga teatud mõttes kõik loomad: sugunäärmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mõningane hulk polüploidseid.
Gonosoomset XX↔XY kimäärsust on kirjeldatud veisel, lambal, kitsel, seal ja hobusel. See tingib enamasti interseksuaalsuse ja sigimatuse. Koduloomadel on diagnoositud ja kirjeldatud palju erinevat tüüpi gonosoomseid mosaiikkarüotüüpe: XX/X0, X0/XX/XY, XXY/XY, XXY/XX, XXY/XX/XY, XXY/XY/X0, XXY/XY/XX/X0, XXXY/XXY, XYY/XY jt., millega kaasnevad mitmesugused arenguanomaaliad, interseksuaalsus, munandite või munasarjade alaareng ja muud sigimatust põhjustavad defektid. Nende tekkepõhjused pole enamasti selged. Gonosoomikimäärsuse ja mosaiiksuse uurimised võimaldavad selgitada loomade sigimishäirete põhjusi.
