Mutatsiooniline muutlikkus
Mutatsioon
Mutatsioon on organismi pärilikkuse materiaalsete kandjate muutustest tingitud pärilik muutlikkus.
Terminit mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata. Pärilike muutustega isendeid hakati nimetama mutantideks. Edasine uurimistöö näitas, et mutatsioone esineb kõigil organismidel.
Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).
Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest.
Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest)
Terminit mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata. Pärilike muutustega isendeid hakati nimetama mutantideks. Edasine uurimistöö näitas, et mutatsioone esineb kõigil organismidel.
Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).
Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest.
Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest)
